22.06.2021 (GDPR 24 FB)
Ei saa eitada, et alltoodud artikkel on huvitav, sh pôhjusel, et riigi (eri)side- ja andmekaitseteemadega on tulnud mul erialaselt tegeleda alates 1996. aastast.
Aga mis siis ikkagi antud kaasuse käivitas?
Naiskodanik H. Kuusmaa otsustas teostada Eestimaa objektiivses tegelikkuses mh järgmised muudatused:
1) 4. augustil 2015 sisenes ta lukustamata uksest A. L-i elumajja ja võttis sealt šokolaadikomme ja koeravorsti;
2) 1. septembril 2015 võttis ta V. P. elumajast avalikult sibulaid ja moosi, kokku väärtusega 6 eurot;
4) 1. septembril 2015 võttis ta H. U. elumajast avalikult 5 eurot 20 senti;
5) 1. septembril 2015 võttis ta elumaja trepikojast kaasa A.S-ile kuuluva suvikõrvitsa, veelgi enam - haaras kaasa ka küüslaugu, kokku väärtusega 21 eurot 5 senti;
6) 3. septembril 2015 võttis ta L. P. korterist juustu väärtusega 3 eurot.
Süvariik loomulikult reageeris kôigele sellele kogu oma vôimsusega, ja asi jôudis välja Euroopa Kohtusse.
Kuna on kohutavalt palav, siis pikalt kirjutada ei viitsi.
Vast ainult niipalju, et kogu "tragöödia" on lahendatav lihtsal moel ja vähimate muudatustega ôiguskorras:
- Riigikohtu poolt soovitud liigendus "rasked" vs "kerged" kuriteod on juba täna KrMS-s sätestatud:
§ 126 secunda
Jälitustoimingu tegemise alused
(1) Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Maksu- ja Tolliamet, Sõjaväepolitsei ning Justiitsministeeriumi vanglate osakond ja vangla (edaspidi jälitusasutus) võivad teha jälitustoimingu järgmistel alustel:
1) vajadus koguda teavet kuriteo ettevalmistamise kohta selle avastamise või tõkestamise eesmärgil.
/.../
4) vajadus koguda kriminaalmenetluses teavet kuriteo kohta.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 4 nimetatud alusel võib teha jälitustoimingu, kui tegemist on karistusseadustiku §-des 89–931, 95–97, 99, 1001, 101–104, 106–108, 110–114, 116, 118 ja 120, § 121 lõikes 2, §-des 133–137, 1381 ja 141–146, § 151 lõigetes 2 ja 4, §-s 1573, § 161 lõikes 2, §-des 162, 163, 172–179, 183–185, 187–190, 194, 195, 199 ja 200, § 201 lõigetes 2 ja 3, § 202 lõigetes 2 ja 3, §-des 204, 206–214, 2161–217, 2172, 222, 227, 231–238, 241, 243, 244, 246, 250, 251, 255 ja 256, § 258 punktis 2, §-des 259, 2591 ja 263, § 266 lõigetes 2 ja 4, §-des 274, 2901, 291, 2911, 294, 296, 298–299, 300, 3001, 302, 303, 310–313 ja 315–3161, § 321 lõikes 2, §-des 326–328, 331, 3313, 333–334, 335, 336, 340 ja 347, § 356 lõigetes 1 ja 3, § 357 lõigetes 1 ja 3, § 361 lõigetes 1 ja 3, § 364 lõigetes 2–3, §-des 375–3762, 384, 3891, 391, 393, 394 ja 3941, § 398 lõigetes 2 ja 4, § 3981 lõigetes 2 ja 4, §-des 400, 4023, 4024, 403–407, 414–416, 418, 4181, 4211, 4212, 434, 435 ja 437–439, § 440 lõikes 3 ning §-des 446 ja 449 nimetatud kuriteoga.
Ehk - sideseansside metaandmed on olemuslikult samasugused isikuandmed, mida riik üksnes teatud - seaduses loetletud - kuritegude puhul kogub KrMS alusel jälitustegevusega.
Ülejäänud süütegude menetlemise puhul on riigi poolt isikuandmete salajane töötlemine juba ammu keelatud.
Eelmisel reedel tegi riigikohus sideandmete küsimuses ajaloolise otsuse. Mõjult jääb see alla ainult pensionireformi heakskiitmisele.
