Privaatsuseksperte ühendav sihtasutus Privacy Collective (TPC) on esitanud Hollandi kohtule kollektiivhagi USA tehnoloogiahiidude Salesforce and Oracle vastu. TPC väidab, et Salesforce ja Oracle on rikkunud GDPR-i reegleid ning nõuavad 500€ suurust kahjuhüvitist mõlemalt firmalt iga internetikasutaja kohta, kelle andmeid ebaseaduslikult töödeldi. Väidetav isikuandmete väärkasutus TPC on seisukohal, et Oracle ja Salesforce väärkasutasid Hollandi internetikasutajate isikuandmeid… Loe lähemalt »
Postitatud
Töötaja, sh ka endine töötaja, on andmekaitseõiguse mõistes andmesubjekt ning tal on õigus olla oma tööandja poolt nö. unustatud. Taani järelevalveasutus oli kriitiline tööandja suhtes, kelle poole endine töötaja pöördus videoülesvõtte kustutamise sooviga. GDPR sätestab, et vastutav töötleja peab isiku andmed viivitamatult kustutama kui isikuandmete töötlemine toimub nõusoleku alusel ning isik võtab selle tagasi v.a…. Loe lähemalt »
Euroopa Liidu kohus tegi 16. juulil 2020 otsuse asjas nr C-311/18, mis oli juba enne lahendi saamist tuntud kui „Schrems II“ kohtuasi. Euroopa Liidu, Šveitsi ja USA vahel kokku lepitud Privacy Shield ei ole enam legaalne lahendus isikuandmete edastamiseks USA-sse ning vajaduse korral tuleb kasutada teisi õiguslikke võimalusi. Kokkuvõte kohtuotsusest on leitav siin: https://curia.europa.eu/jcms/upload/docs/application/pdf/2020-07/cp200091et.pdf Aga… Loe lähemalt »
Oma 16.juuli 2020 otsuses asjas nr C-311/18 leidis EL kohus, et isikuandmete kaitse piirangud, mis tulenevad USA-sisestest õigusaktidest, mis reguleerivad USA riigiasutuste õigusi pääseda juurde EL-st USA-sse edastatavatele isikuandmetele ja neid andmeid kasutada – ei taga EL inimeste isikuandmetele samaväärset kaitset, kuna nendel õigusaktidel põhinevad andmejälgimisprogrammid ei piirdu rangelt vajalikuga. Euroopa Kohus märgib, et jälgimisprogrammide… Loe lähemalt »
Euroopa Liidu Kohus tegi 16. juulil 2020 otsuse asjas nr C-311/18, milles seisid vastakuti tuntud Austria päritolu privaatsusõiguse aktivist Maximillien Schrems ja Facebook Ireland Ltd. Seetõttu oli kohtuasi juba enne lahendi saamist tuntud kui „Schrems II“ kohtuasi. Max Schremsi algatatud kohtuasjade ajalugu viib tagasi aastasse 2013 ning sisaldab hulgaliselt põnevaid juriidilisi vaidlusi ning isikuandmete kaitse… Loe lähemalt »
Postitatud
Isikuandmed otseturunduses ja koostöökohustus järelevalveasutusega Belgia näitel 16.juunil 2020 tegi Belgia andmekaitse järelevalveasutuse vaidluste lahendamise koda (La Chambre Contentieuse de l’Autorité de protection des données) otsuse otseturunduse ning andmetöötleja l’ASBL Y’i ebapiisava koostöövalmiduse kohta. https://www.autoriteprotectiondonnees.be/sites/privacycommission/files/documents/D%C3%A9cision_CC_32-2020_FR.pdf Septembris 2019 esitas eraisik X järelevalveasutusele kaebuse, milles teatas, et ASBL Y saadab talle meilile e-kirju erinevate enda teenuste kohta…. Loe lähemalt »
Andmekaitse Inspektsioon on avaldanud selle kohta selgitused ja juhised. https://www.aki.ee/et/uudised/kaamerate-kasutamine-elamualadel Kaameraid kasutavad korteriühistud, eramud ja üksikisikud. Inimeste filmimine, kaamerapildi online jälgimine ja/või filmitu salvestamine ja salvestiste säilitamine on isikuandmete töötlemine, mida reguleerib GDPR. Esimese asjana toob AKI välja, et isiklikul otstarbel filmimisele isikuandmete kaitse reeglid ei kohaldu, küll aga on oluline eristada, milline tegevus on… Loe lähemalt »
Postitatud
Enda isikuandmete töötlemine ettevõtte, asutuse, ühingu, või mistahes muu organisatsiooni poolt ei tohiks tulla inimesele üllatusena. Et seda ei juhtuks, tuleb inimesi oma tegevusest teavitada. Privaatsusteade (või ka privaatsuspoliitika, nagu seda tihti ka eesti keeles nimetatakse), võib olla koostatud ühe dokumendina või mitmes osas. Olulisim on, et inimene saaks oma isikuandmete töötlemise kohta lihtsa vaevaga… Loe lähemalt »
Saksamaa Heidelbergi ringkonnakohus leidis oma 06.02.2020 otsuses 4 O 6/19, et on küsitav, kas isikuandmete säilitamine varukoopiatena, millele vastutaval töötlejal endal puudub juurdepääs, on töötlemine GDPR tähenduses. Kohus leidis, et andmesubjekti juurdepääsu taotluse rahuldamine antud juhtumil oleks tähendanud ebaproportsionaalseid pingutusi ning arvestatavaid kulutusi. Samuti hindas kohus väheseks andmesubjekti huvi saada juurdepääsu 10 aasta tagustele andmetele…. Loe lähemalt »
Postitatud
Riigi Teataja on võtnud kasutusele robotilõksu CAPTCHA, mis peaks takistama automatiseeritud programmide poolt isikuandmete kogumise kohtulahenditest. Lehelt https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/koik_menetlused.html selgub, et kohtulahendite otsimisel peab kasutaja tõendama, et ta „ei ole robot“. Robotilõksu ülespanemise põhjenduseks on toodud, et robotite poolt andmete kogumisel ning selliste andmete põhjal andmebaaside moodustamine ei järgi eraelu kaitse põhimõtet ning seetõttu on vajalik… Loe lähemalt »
https://gdpr24.ee/kobarkakk-andmekaitses-paadis-500-000-e-trahviga/ 14.06.2021 määras Prantsusmaa andmekaitse järelevalveasutus Commission Nationale de l’Informatique et des Libertés (CNIL) 500 000 eurot trahvi tööriistu ning aiandus- ja käsitöökaupu müüvale internetipoele Brico Privé. Järelevalveasutus leidis kauplusest GDPR – alaseid rikkumisi suu...
https://gdpr24.ee/andmetootlusleping-kui-volitatud-tootlemise-alusdokument/ Soome andmekaitse järelevalveasutus Tietosuojavaltuutetun toimisto tuvastas 24.06.2021 tehtud otsuses GDPR artikli 28 lõikega 3 ette nähtud lepingu puudumise kahe ettevõtte vahel, kelledest üks kasutas oma klientide andmete töötlemisel teise ettevõtte teenuseid. Juhtum sai alguse soovimatute...
https://gdpr24.ee/kas-e-pood-tohib-sailitada-klientide-krediitkaartide-andmeid/ Sageli pakuvad e-kauplused või muud teenusepakkujad oma kodulehtedel või äpis kliendile, et jätavad tulevikus ostude lihtsustamiseks meelde ehk säilitavad edaspidiseks tema krediitkaardiandmed. 19.mail 2021 antud välja antud ametlikus soovituses rõhutab Euroopa Andmekaitsenõukogu, et nii nag...
https://gdpr24.ee/veelkord-kupsistest-kuidas-mitte-minna-vastuollu-isikuandmete-kaitse-nouetega/ Prantsuse andmekaitse järelevalveasutus (Commission Nationale Informatique & Libertés – CNIL) andis 2020.a. oktoobris välja loetelu põhimõtetest nn. küpsiste kasutamise kohta veebilehtedel ja mobiiliäppides. Need soovitused on asjakohased ka Eestis. Põhimõte nr 1 – seda, kui kasutaja li...
https://gdpr24.ee/koduerand-mis-ja-millal-naiteid-kohtupraktikast/ Vast suurim erand EL andmekaitseõiguse reeglina rangete normide kohaldamisel on nn. “koduerand”. Asjaomane legaaldefinitsioon sisaldub GDPR artikli 2 lõike 2 punktis c – üldmäärust ei kohaldata „kui isikuandmeid töötleb füüsiline isik eranditult isiklike või koduste tegevuste käig...
https://gdpr24.ee/covid-19-pandeemia-ei-vabasta-kohustusest-isikuandmeid-turvaliselt-toodelda/ Ungari andmekaitse järelevalveasutus NAIH (Nemzeti Adatvédelmi és Információszabadság Hatóság) tegi 14.03.2021 otsuse, mille kohaselt terviseandmete edastamine neid salasõnaga kaitsmata on isikuandmetega seotud rikkumine, mis kujutab endast suurt ohtu füüsiliste isikute õigustele ja vaba...
https://gdpr24.ee/euroopa-komisjon-satestas-andmetootluslepingu-tuuptingimused/ GDPR näeb ette võimaluse, et andmetöötleja võib volitada teise isiku töötlema isikuandmeid. GDPR artikkel 28 nõuab, et sel juhul peavad vastutav ja volitatud töötleja sõlmima lepingu, mis reguleerib nende vastastikuseid õigusi ja kohustusi, mh seoses töötlemise sisu ja kestuse, laadi, ...
Ei saa eitada, et alltoodud artikkel on huvitav, sh pôhjusel, et riigi (eri)side- ja andmekaitseteemadega on tulnud mul erialaselt tegeleda alates 1996. aastast. Aga mis siis ikkagi antud kaasuse käivitas? Naiskodanik H. Kuusmaa otsustas teostada Eestimaa objektiivses tegelikkuses mh järgmised muudatused: 1) 4. augustil 2015 sisenes ta lukustamata uksest A. L-i elumajja ja võttis sealt šokolaadikomme ja koeravorsti; 2) 1. septembril 2015 võttis ta V. P. elumajast avalikult sibulaid ja moosi, kokku väärtusega 6 eurot; 4) 1. septembril 2015 võttis ta H. U. elumajast avalikult 5 eurot 20 senti; 5) 1. septembril 2015 võttis ta elumaja trepikojast kaasa A.S-ile kuuluva suvikõrvitsa, veelgi enam - haaras kaasa ka küüslaugu, kokku väärtusega 21 eurot 5 senti; 6) 3. septembril 2015 võttis ta L. P. korterist juustu väärtusega 3 eurot. Süvariik loomulikult reageeris kôigele sellele kogu oma vôimsusega, ja asi jôudis välja Euroopa Kohtusse. Kuna on kohutavalt palav, siis pikalt kirjutada ei viitsi. Vast ainult niipalju, et kogu "tragöödia" on lahendatav lihtsal moel ja vähimate muudatustega ôiguskorras: - Riigikohtu poolt soovitud liigendus "rasked" vs "kerged" kuriteod on juba täna KrMS-s sätestatud: § 126 secunda Jälitustoimingu tegemise alused (1) Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Maksu- ja Tolliamet, Sõjaväepolitsei ning Justiitsministeeriumi vanglate osakond ja vangla (edaspidi jälitusasutus) võivad teha jälitustoimingu järgmistel alustel: 1) vajadus koguda teavet kuriteo ettevalmistamise kohta selle avastamise või tõkestamise eesmärgil. /.../ 4) vajadus koguda kriminaalmenetluses teavet kuriteo kohta. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 4 nimetatud alusel võib teha jälitustoimingu, kui tegemist on karistusseadustiku §-des 89–931, 95–97, 99, 1001, 101–104, 106–108, 110–114, 116, 118 ja 120, § 121 lõikes 2, §-des 133–137, 1381 ja 141–146, § 151 lõigetes 2 ja 4, §-s 1573, § 161 lõikes 2, §-des 162, 163, 172–179, 183–185, 187–190, 194, 195, 199 ja 200, § 201 lõigetes 2 ja 3, § 202 lõigetes 2 ja 3, §-des 204, 206–214, 2161–217, 2172, 222, 227, 231–238, 241, 243, 244, 246, 250, 251, 255 ja 256, § 258 punktis 2, §-des 259, 2591 ja 263, § 266 lõigetes 2 ja 4, §-des 274, 2901, 291, 2911, 294, 296, 298–299, 300, 3001, 302, 303, 310–313 ja 315–3161, § 321 lõikes 2, §-des 326–328, 331, 3313, 333–334, 335, 336, 340 ja 347, § 356 lõigetes 1 ja 3, § 357 lõigetes 1 ja 3, § 361 lõigetes 1 ja 3, § 364 lõigetes 2–3, §-des 375–3762, 384, 3891, 391, 393, 394 ja 3941, § 398 lõigetes 2 ja 4, § 3981 lõigetes 2 ja 4, §-des 400, 4023, 4024, 403–407, 414–416, 418, 4181, 4211, 4212, 434, 435 ja 437–439, § 440 lõikes 3 ning §-des 446 ja 449 nimetatud kuriteoga. Ehk - sideseansside metaandmed on olemuslikult samasugused isikuandmed, mida riik üksnes teatud - seaduses loetletud - kuritegude puhul kogub KrMS alusel jälitustegevusega. Ülejäänud süütegude menetlemise puhul on riigi poolt isikuandmete salajane töötlemine juba ammu keelatud. Eelmisel reedel tegi riigikohus sideandmete küsimuses ajaloolise otsuse. Mõjult jääb see alla ainult pensionireformi heakskiitmisele.
https://gdpr24.ee/max-schrems-i-uus-voitlus-seekord-kupsistebanneritega/ Ülemaailmselt tuntud privaatsusõiguste aktivist, Austria jurist Max Schrems ja tema organisatsioon noyb (non of your business) on nüüd – pärast EL ja USA andmevahetuslahenduste “Safe Harbour” “Privacy Shield” edukat “uputamist” võtnud eesmärgiks lõpetada ka nö. “küpsisteter...
https://gdpr24.ee/itaalia-otsus-nn-vaktsineerimispassi-kohta-on-vastuolus-gdpr-nouetega/ Itaalia andmekaitse järelevalveasutus Garante per la protezione dei dati personali (GPDP) leidis 22.04.2021.a tehtud otsuses, et Itaalia valitsuse otsus (Decreto legge), millega reguleeritakse isikute liikumisvabadust COVID-19 pandeemia ajal, on vastuolus GDPR artiklitega – 5, 6 (3)(b), 9, 13 , 1...
