Andmekaitseuudised

Varjatud jälgimine tekitas kahju summas 1 500 €

Postitatud

Düsseldorfi töövaidluste kohus (Landesarbeitsgericht – LAG) otsustas aprillis 2023, et töötajale, keda jälgis tema tööandja poolt palgatud eradetektiiv, tekitati sellega mittevaralist kahju.

Tööandja kui isikuandmete vastutav töötleja palkas eradetektiivi jälgima oma haiguslehel olevat töötajat kuna kahtles, kas andmesubjekt on ikka päriselt haige. Saadud teavet kasutas tööandja töötaja vallandamiseks.

Töötaja kaebas vallandamise töövaidluste lahendamise kohtusse väitega, et vallandamine ei olnud õiguspärane. Samuti nõudis töötaja jälgimise tagajärjel tekkinud mittevaralise kahju hüvitamist.

Esimese astme kohus pidas nõuet õigustatuks ning otsustas, et mittevaraline kahju tuleb GDPR artikli 82 alusel hüvitada. Vastutav töötleja omakorda kaebas kohtu otsuse edasi.

Kõrgem kohus kinnitas samuti, et andmesubjektile tekitatud kahju peab saama hüvitatud.

Kõigepealt hindas kohus kasutatud jälgimismeetme ebaseaduslikuks. Kohus leidis, et sõltumata sellest, kas vastutav töötleja tugines GDPR artiklile 6(1)(b) (leping) või artiklile 6(1)(f) (õigustatud huvi), ei olnud täidetud vajaduse nõue. Eradetektiivi palkamise asemel oleks tööandja pidanud leidma vähem privaatsust riivavaid meetmeid. Seega läks tööandja vastuollu ka minimaalsuspõhimõttega.

GDPR artikli 82 osas viitas kohus EL Kohtu otsusele asjas C-300/21, kus EL kohus selgitab, et pelgalt GDPR  rikkumine ei anna alust mittevaralise kahju hüvitamise nõudmiseks. Tõendada tuleb ka rikkumisest tulenev negatiivne  tagajärg andmesubjektile. Samas ei pea kohus vajalikuks määrata tagajärgede tõsidusele mingit lävendit.

LAG asus seisukohale, eradetektiivi jälgimine tõi andmesubjekti jaoks kaasa negatiivse tagajärje. Jälitustegevuse tagajärjel said andmesubjektist „ töötlemise objekt“ ning tal kadus kontroll oma isikuandmete üle.

Eelnevat koos rikkumise tõsidusega arvesse võttes määras kohus kannatanule 1 500 eurot hüvitist. Määra arvutamisel võttis kohus arvesse kohtujuristi arvamust kohtuasja C-667/21 lahendamisel ning kinnitas, et mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel EL õiguse alusel ei võeta arvesse hooletuse või süü suurust.

Artikli kirjutamisel kasutatud allikas:

https://www.justiz.nrw/nrwe/arbgs/duesseldorf/lag_duesseldorf/j2023/NRWE_LAG_D_sseldorf_12_Sa_18_23_Urteil_20230426.html