Andmekaitseuudised

Töötaja õigus – olla (ära) unustatud ehk „right to be forgotten“ reaalsuses. Näide Taanist.

Postitatud

Töötaja, sh ka endine töötaja, on andmekaitseõiguse mõistes andmesubjekt ning tal on õigus olla oma tööandja poolt nö. unustatud. Taani järelevalveasutus oli kriitiline tööandja suhtes, kelle poole endine töötaja pöördus videoülesvõtte kustutamise sooviga.

GDPR sätestab, et vastutav töötleja peab isiku andmed viivitamatult kustutama kui isikuandmete töötlemine toimub nõusoleku alusel ning isik võtab selle tagasi v.a. juhul, kui vastutaval töötlejal on mingi muu alus andmete töötlemiseks.

https://www.mondaq.com/data-protection/963930/don39t-forget-the-right-to-be-forgotten-employer-criticised-by-the-danish-dpa?type=related

Antud juhtum on seotud konsultatsioonifirma töötajaga, kes oli töösuhte ajal andnud ettevõttele nõusoleku kasutada avaldatavatel promomaterjalidel temast tehtud fotosid ja videoülesvõtteid. Videoülesvõtteid avaldati ettevõtte veebilehel ja Youtube’i kanalil.

Töösuhte lõppemise järgselt palus (endine) töötaja teda sisaldavad videoülesvõtted Youtube’ist maha võtta. Ettevõte lubas seda teha.

Kaks nädalat hiljem teatas ettevõte, et „lõikasid ta välja“ Youtube’i kanalis näidatavatest reklaamivideotest ning rohkem muudatusi nad enam teha ei kavatse, sest endine töötaja oli varem andnud oma nõusoleku nende videoülesvõtete kasutamiseks.

Endine töötaja pöördus seejärel Taani andmekaitse järelevalveasutuse poole. Järelevalveasutus sedastas, et isikuandmete töötlemine tugines isiku nõusolekul ning pöördumine tööandja poole sooviga video kustutada on võrdsustatav nõusoleku tagasivõtmisega.

Kuna pärast 3 kuu möödumist oli endine töötaja sellest hoolimata ikkagi nähtav ettevõtte veebilehel ja reklaamotstarbelistel videoülesvõtetel Youtube’is, kritiseeris järelevalveasutus ettevõtet aegluse eest, mille tõttu ei olnud täidetud andmete kohese kustutamise kohustus.

Kuna isiku andmete töötlemine, sh tema kujutise avaldamine tuleb nõusoleku tagasi võtmisel kohe lõpetada (v.a. kui on olemas mingi teine õiguslik alus neid töödelda), tuleb tööandjal arvestada, et kustutamiseks soovi avaldamine võrdub nõusoleku tagasi võtmisega. Samas demonstreerib antud juhtum nõusolekul põhineva isikuandmete töötlemise ebakindlust, sest varem antud nõusoleku saab isik igal hetkel tagasi võtta.

Oma kodulehel kinnitab Taani järelevalveasutus, et töötajate piltide ja videoülesvõtete avaldamise aluseks saabki tihti olla vaid isiku enda nõusolek.