Euroopa Liidu Kohus leidis 4.10.2024.a kohtuasjas C-507/23, et vabandamine võib kujutada endast piisavat hüvitist mittevaralise kahju eest, eelkõige juhul, kui kahju tekkimisele eelnenud olukorda ei ole võimalik taastada, ning tingimusel, et see kompenseerib täielikult andmesubjektile tekitatud kahju.
Eelotsustusmenetlus sai alguse Läti kõrgeima kohtu (Augstākā tiesa (Senāts) küsimustest kohtuasjas seoses kampaaniaga, mille eesmärk oli suurendada tarbijate teadlikkust kasutatud sõiduki ostmisega kaasnevatest ohtudest. Kampaania autor – Läti tarbijakaitsekeskus – levitas mitmel veebisaidil videot, milles kasutati ühte tuntud isikut imiteerivat tegelast (Lätis autovaldkonnas tuntud ajakirjanikku), ilma et isik ise oleks selleks nõusolekut andnud.
Isik avaldas vastuväite selle video loomisele ja levitamisele, kuid see jäi ikkagi veebis kättesaadavaks, tarbijakaitsekeskus jättis isiku taotluse rahuldamata.
Andmesubjekt pöördus oma õiguste kaitseks kohtusse. Kohus kohustas ametiasutust tegevuse lõpetama ning isiku ees vabandama neil veebisaitidel, kus videomaterjali avaldati. Kohus leidis, et “rikkumine oli tingitud asjaolust, et tarbijakaitsekeskus tõlgendas keerukaid õigusnorme valesti”.
Andmesubjekt vaidlustas mittevaralise kahju hüvitamata jätmise argumendiga, et kohus “tegi vigu tema õiguste rikkumise raskuse ja sellest tuleneva kahju hindamisel” ning et “vabanduse vormis hüvitamine ei ole isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 82 seisukohast õiglane ega kohane”.
GDPR artikli 82 tõlgendamiseks pöördus Läti kõrgeim kohus eelotsustusmenetluse raames Euroopa Liidu Kohtu (ELK) poole. Oma küsimuses viitab Läti kõrgeim kohus mh ELK varasemalt kohtupraktikale kohtuasjas C-300/21 Österreichsische Post. Muuhulgas leidis ELK , et kahjuhüvitise suuruse määramisel tuleb kohaldada liikmesriigi riigisiseseid õigusnorme, mis käsitlevad rahalise hüvitamise ulatust tingimusel, et järgitakse EL õigusest tulenevat võrdväärsuse põhimõtet ja tõhususe põhimõtet.
Läti õigusnormide kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju selle tekkimisele eelnenud olukorra taastamise teel või – kui see ei ole võimalik või kui see lahendus ei ole sobiv – vabandusega või kohase hüvitise maksmisega. Samuti võib kirjalik või avalik vabandamine olla mittevaralise kahju ainus või täiendav hüvitis kui ametiasutus või kohus tuvastab pärast konkreetse juhtumi asjaolude hindamist, et isiku seadusega kaitstud õiguste või huvide riive ei ole tõsine. Sellisel juhul võib kirjalik või avalik vabandamine olla mittevaralise kahju ainus või täiendav hüvitis.
Euroopa Liidu Kohus asus seisukohale, et vabandus võib olla sobiv hüvitis mittevaralise kahju eest tingimusel, et selline hüvitise vorm järgib eelviidatud võrdväärsuse ja tõhususe põhimõtteid, eelkõige võimaldades täielikult hüvitada mittevaralise kahju. GDPR rikkumisest tingitud kahju määra peab kontrollima asja lahendav liikmesriigi kohus iga juhtumi asjaolusid arvestades.
Kohtulahend on kättesaadav siin:
