Ungari andmekaitse järelevalveasutus (Nemzeti Adatvédelmi és Információszabadság Hatóság) määras 1 300 euro suuruse trahvi autotöökojale, kus töötajaid ei teavitatud turvakaameratest, mis mh olid paigutatud ka puhkealale. Järelevalveasutuse hinnangul rikkus ettevõte GDPR artikleid 5, 6 ja 13.
2021.a. aprillis pöördus Ungari andmekaitse järelevalveasutuse poole kinnistu omanik, kelle territooriumil töökoda tegutses ning teatas, et töökoda on paigaldanud 6 kaamerat, mille kohta ta mingit infot ei anna ning keeldub neid ka alla võtmast.
Järelevalveasutuse päringu peale vastas töökoda, et kaamerad paigaldati eesmärgiga kaitsta tööriistu ning teisi väärtuslikke esemeid, kaameraid ei kasutata avalike alade jälgimiseks ning kõik töötajad olid 8. mail 2021 andnud selle kohta oma kirjaliku nõusoleku, lisaks paigaldati ka kaameratest teavitav silt.
Ettevõte esitas ka kaamerate asukohtade fotod ja samast kuupäevast rakendunud privaatsuspoliitika, millest selgus, et turvakaamerate kasutamise eesmärk on inimelu kaitse, ohtlike ainete valve, äri-, makse-, pangandus- ja autotöökoja väärtpaberisaladuste kaitse.
Üks kaameratest oli paigaldatud „kööki“ – ehk ruumi, mida kasutati puhkamiseks ja söömiseks.
Teine kaamera oli seatud “kontorisse/kliendi ooteruumi”. Ettevõte väitis, et sealt toimub ettevõtte juhtimine ning samas paiknevad ka sularahakassa ja kaardimakseterminal.
Andmekaitse järelevalveasutus leidis, et kuna privaaatsusteate kohaselt ei olnud isikuandmete töötlemise aluseks nõusolek (nagu ettevõte oma algses vastuses väitis), on selle aluseks õigustatud huvi, mille kasutamiseks tulnuks eelnevalt teha tasakaalutest.
Tasakaalutesti tegemata jätmine tõi kaasa GDPR artikli 6(1)(f) rikkumise. Järelevalveasutus möönis, et kui ettevõte vastutava töötlejana suudab turvakaamera vajalikkust põhjendada tööohutuse ning kasutatavate hinnaliste seadmete ja tööriistade kaitsmise vajadusega, võib turvakaamera kasutamine olla õigustatud. Ettevõte peab aga täpsustama oma privaatusteadet ning selgelt nimetama, et turvakaameraid kasutatakse õigustatud huvi alusel.
Teiseks asus järelevalveasutus seisukohale, et saavutamaks kooskõla GDPR artiklis 5(1)(b) sisalduva eesmärgipärasuse ning artiklis 5(1)(c) sisalduva minimaalsuse põhimõttega peab ettevõte muutma “kontor/kliendi ooteruumi” ja “kööki” paigaldatud kaamerate jälgimisnurka selliselt, et ei toimuks töötajate põhjendamatut jälgimist. Kontorisse paigaldatud kaamera võimaldas jälgida töötajaid ja kliente ning “köögis” asuva kaamera vaatevälja jäi söögilaud, kuid mitte sularahakassa (seif). Seetõttu ei saa rääkida ka isikute ja vara kaitsest.
Trahvi määramisel võttis järelevalveasutus arvesse mitmeid asjaolusid. Raskendava asjaoluna läks arvesse, et rikkumise osas ei jõutud poolte vahel kokkuleppele, rikkumine jätkus ka veel järelevalvemenetluse ajal ning rikkumine puudutas fundamentaalseid õigusi.
Leevendavate asjaoludena märkis järelevalveasutus ära, et probleemseid kaameraid oli ainult kaks ja jälgitavaid andmesubjekte (töötajaid) ainult kuus, andmesubjektidele ei tekkinud märkimisväärset kahju ning miski ei viidanud isikuandmete sihilikule rikkumisele andmetöötleja poolt.
Artikli kirjutamisel kasutatud allikas:
