See Eesti talupoeg olevat olnud esimene, kel juba 16.sajandil olevat õnnestunud end mõisniku käest pärisorjusest vabaks osta ehk saavutada isikuvabadus raha eest.

4. juulil 2023 tegi Euroopa Liidu kohus otsuse asjas C-252/21, milles heidab valgust isikuandmete töötlemise õiguslikele aluste kasutamisele, kuid andis ka tõuke väga küsitavale nö. väljaostmisvõimalusele, mida on asunud viljelema Meta (Facebook).

EL kohtu peamised seisukohad GDPR artiklis 6 sisalduvate õiguslike aluste kasutamise osas:

• Kui isikuandmete töötlemine toimub andmesubjektiga sõlmitud lepingu täitmiseks, peab isikuandmete töötlemine sel eesmärgil olema vältimatult vajalik. Pelgalt seetõttu, et isikustatud sisu võib olla Facebooki kasutajale kasulik, ei ole see talle teenuse pakkumiseks siiski vältimatult vajalik.
• Meta ei tohi õigustatud huvile tuginedes koguda isikustatud turunduse eesmärgil isikuandmeid nii platvormilt endalt kui väljastpoolt seda, sest kasutajad ei saa mõistlikult eeldada sellises mahus oma isikuandmete kogumist ja töötlemist.
• Kuigi andmetöötleja turgu valitsev seisund ei välista nõusoleku kasutamist, võib see olukord mõjutada nõusoleku kehtivust. Kasutajatele peab jääma vabadus keelduda kõigist töötlemistoimingutest, mis ei ole otseselt lepingu täitmisega seotud ilma, et neile tehtaks takistusi teenuse kasutamisel. See eeldab nõusoleku detailsust ning Facebook peab tõendama, et nõusolek on antud vabatahtlikult.

Kohtulahendi punktis 150 sisaldub aga oluline lausejupp, millele ilmselt tugineb Meta oma uut turunduspraktikat juurutades.

„150    Seega peab nendel kasutajatel olema vabadus lepingu sõlmimise protsessis eraldi keelduda nõusoleku andmisest konkreetseteks andmetöötlustoiminguteks, mis ei ole lepingu täitmiseks vajalikud, ilma et nad peaksid seejuures täiesti loobuma veebipõhise suhtlusvõrgustiku operaatori pakutava teenuse kasutamisest, mis tähendab, et kasutajatele pakutakse – vajaduse korral sobiva tasu eest – samaväärset alternatiivi ilma andmetöötlustoiminguteta“.

Ilmselgelt sellele punktile tuginedes pakub Meta oma kasutajatele nüüd alternatiivi sõlmida leping ilma turunduseks kasutatavate andmetöötlustoiminguteta, kuid selle eest tuleb maksta – „Telli, et kasutada oma Facebook’i kontot ilma reklaamideta. Hind alates 12,99 EUR kuus (maksud hinna sees). Sinu teavet ei kasutata reklaamide jaoks“.

Selge on see, et nõusolek oma isikuandmete töötlemiseks  käitumispõhise reklaami jaoks võib küll olla teadlik, kuid ei ole vaba kui nõusoleku mitteandmise alternatiiviks on nõue – maksta teenuse eest teatav summa. Teisisõnu saab end reklaamist vabaks osta.  Rahakoti paksus ja soov sellest raha välja käia määrab inimese võimaluse oma seadusega sätestatud põhiõigusi teostada.

Tuntud privaatsusõiguse aktivist Max Schrems on deklareerinud, et põhiõigused ei saa olla müügiartikkel. Tõepoolest, Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 8 lõige 1 ütleb selgelt, et „igaühel on õigus oma isikuandmete kaitsele“. Schrems küsib retooriliselt, kas tulevikus on oodata näiteks ka kohustus maksta sõnavabaduse või valimisõiguse eest.

Euroopa Liidu kohtu 4.juuli 2023 otsuse kohtuasjas C‑252/21 materjalid on kättesaadavad siin:

CURIA – Tulemuste loetelu (europa.eu)

Lisalugemiseks:

https://noyb.eu/en/meta-facebook-instagram-move-pay-your-rights-approach