Andmekaitse Inspektsioon on avaldanud selle kohta selgitused ja juhised.
https://www.aki.ee/et/uudised/kaamerate-kasutamine-elamualadel
Kaameraid kasutavad korteriühistud, eramud ja üksikisikud. Inimeste filmimine, kaamerapildi online jälgimine ja/või filmitu salvestamine ja salvestiste säilitamine on isikuandmete töötlemine, mida reguleerib GDPR.
Esimese asjana toob AKI välja, et isiklikul otstarbel filmimisele isikuandmete kaitse reeglid ei kohaldu, küll aga on oluline eristada, milline tegevus on isiklikul otstarbel filmimine ja milline mitte.
Järgmisena käsitleb AKI videokaamerate kasutamist korteriühistu poolt.
Otsus valvekaamerate kasutuselevõtu kohta tuleb vastu võtta otsustusõiguslikul üldkoosolekul, selleks ei piisa juhatuse otsusest. Enne kasutuselevõttu tuleb korteriühistul ühiselt otsustada, kas turvalisuse tagamiseks on vajalik kasutada kaameraid või mitte. Otsuse tegemisel peaks hindama ohtude tõsidust ja realiseerumise tõenäosust ning analüüsima alternatiive turvariskide maandamiseks. AKI mainib eraldi, et helisalvestava kaamera kasutamine vara kaitseks ei ole põhjendatud.
AKI rõhutab, et salvestisi ei või kasutada muul eesmärgil (kui isikute ja vara kaitse) ning reaalajas jälgida ei ole lubatud. Ligipääs salvestistele peaks olema piiratud paari juhatuse liikmega, kõigile korteriomanikele kaamerapildi jälgimiseks ligipääsu jagamine ei ole põhjendatud.
Kaamera kasutamise eesmärk ei saa olla ka näiteks õuealal (mänguväljakul) mängivate laste turvalisuse tagamine. Laste mänguväljakul kaamera kasutamine on suure riivega isikute privaatsusele ja selles osas ei pruugi olla oht kahjustada ühistu vara kaalukam isikute õigusest privaatsusele. Laste jälgimine on vanemate ülesanne.
Enne kaamerate kasutamise üle otsustamist peab ühistu koostama dokumendi, mida võib nimetada nt kaamerate kasutamise korraks, milles on kirjas see, kuidas toimub kaameraga salvestatud isikuandmete töötlemine. Ühistu juhatus peab olema valmis väljastama nimetatud dokumenti väljapoole, kui keegi seda küsib, sest salvestistele jäävad ka kolmandad isikud.
AKI juhend sisaldab nimekirja teavitusele seatavatest nõuetest (mis põhinevad GDPR-l) ning selgitust, milline peab olema teavitussilt, kuidas reageerida kui kaamerat soovib kasutada üks elanik/kaasomanik.
Juhendis leiab käsitlemist ka videokaamerate kasutamine eramutel. Ennekõike peavad eramuomanikud kaamera kasutamisel arvestama kaamera vaatevälja ulatusega. Juhendis viidatakse EL kohtu otsusele, mis muuhulgas sedastas, et füüsilise isiku poolt isikliku maja külge vara ja isikute kaitseks paigaldatud kaamerasüsteemi kasutamine ei toimu üksnes isiklikul otstarbel, kui selline süsteem jälgib ka avalikku ruumi (nt üldkasutatavat tänavat). Teatud juhtudel on eramuomanikul ilmselt võimalik õigustatud huviga põhjendada ka väljaspoole tema enda kinnistut jääva ala filmimist.
Avaliku ala filmimisel peab kasutama kaamera kasutamise teavitussilti.