06.05.2020 saatis Justiitsministeerium kooskõlastusringile haldustrahviõiguse kontseptsiooni, mis lubaks finants-, konkurentsi- ja andmekaitseõiguse rikkumistele edaspidi tõhusamalt reageerida. Kontseptsioon on kättesaadav Justiitsministeeriumi kodulehel ning osapoolte arvamusi oodatakse kuni 26. maini.
https://www.just.ee/et/uudised/justiitsministeerium-toob-eesti-oiguskorda-uue-trahviliigi
Eelnõu eeldatav kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks saatmise aeg on suvi 2020 ning eeldatav jõustumisaeg on 2021. aasta esimeses kvartalis.
Tegemist on arvestatava sammuga GDPR Eestis täieliku kohaldamise suunas. Nimelt on haldustrahvide, või õigemini nende puudumise teema olnud teravalt päevakorras juba mitmed aastad.
Trahvide suurus ja määramise tingimused on sätestatud GDPR artiklis 83. Selgituspunkt 151 selgitab, et Taani ja Eesti õigussüsteem ei võimalda määrata trahve GDPR-s sätestatu kohaselt ning nimetab ka, et määratavad trahvid peavad igal juhul olema tõhusad, proportsionaalsed ja heidutavad.
Eesti valis väärteomenetluse tee, mis kindlasti ei vasta tõhususe nõudele. Juba 29.05.2017 saatis AKI peadirektor justiitsministrile memo, milles selgitab, et juriidilise isiku väärteovastutuse kohaldamine on aga menetlusreeglite tõttu tegelikus elus sageli võimatu. Väärteomenetlus on üldse ja juriidilise isiku väärteomenetlus eriti aeganõudev, kulukas ja ebatõhus.
Jaanuaris 2020 valmis Riigikantselei tellimusel Tartu Ülikooli koostatud analüüs „Euroopa Liidu õiguses sätestatud halduskaristuse kohaldamine Eesti õiguses“. Eesmärk oli kaardistada, millised on stsenaariumid EL õiguses sätestatud halduskaristuste ülevõtmiseks Eesti õigusesse ning anda hinnang iga stsenaariumi võimalikkuse ja lubatavuse kohta, sh põhiõiguste kontekstis.
Justiitsministeerium on arvesse võtnud Tartu Ülikooli analüüsi, Riigikogu menetluses esitatud arvamusi ja muid esitatud seisukohti ning ka seda, et EL õigusruumis on eri valdkondades (eelkõige finantsõiguses, andmekaitses ja konkurentsiõiguses) võetud vastu määrusi ja direktiive, milles kohustatakse liikmesriike võimaldama teatud nõuete rikkumise eest kohaldada nii trahve kui ka erinevaid haldusmeetmeid.
EL õigusaktid näevad ette nõude, mille kohaselt potentsiaalselt rahalise karistusega lõppev menetlus peab olema võimalikult efektiivne, et võimaldada tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate trahvide kohaldamist. Eesti järelevalveasutused on aga juhtinud tähelepanu arvukatele probleemidele kõnealuste rikkumiste menetlemisel väärteomenetluses, sh probleemid juriidilise isiku vastutusele võtmisega, tõendite ülekandmisega riikliku järelevalve menetlusest väärteomenetlusse, menetlusaluse isiku kaasaaitamiskohustuse puudumisega, liiga lühikeste aegumistähtaegadega jne.
Justiitsministeerium soovib kavandatava eelnõuga tagada EL õigusest tulenevate trahvide nõuetekohase ülevõtmise Eesti haldusõiguses. Ühtlasi peab uus eelnõu pidama silmas isikute põhiõiguseid kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse, EL põhiõiguste harta ning inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga (EIÕK), kuid ja järelevalveasutuste menetluste tõhusust ja Eesti senise haldusmenetluse häid ja toimivaid põhimõtteid.
Spetsiifiliste õigusrikkumiste eest ettenähtavad haldustrahvid võimaldavad säilitada Eesti karistusõiguse senise süsteemi, võimaldades samal ajal täita EL-i õigusest tulenevad kohustused seoses rahaliste karistuste kehtestamisega ja reageerida tõhusalt vastavatele õigusrikkumistele.
Kontseptsioon on leitav siin: https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/haldustrahvioiguse_kontseptsioon.pdf
