Facebook (Meta) leiab 2021. a. avalikuks tulnud sisedokumentides, et Euroopa Liidu kodanike isikuandmeid võib vabalt ka USA-sse saata, vaatamata EL kohtu tehtud vastupidistele otsustele.
EL kohus on kahes kohtuasjas (2015, Safe Harbour; 2020, Privacy Shield) jõudnud järeldusele, et USA ei taga EL kodanike isikuandmetele piisavat kaitset USA julgeolekuasutuste tegevuse ja jälgimise eest.
Meediahiiu juristid on aga nn. samaväärsuse hindamise (Equivalence Assessment) tulemusel jõudnud järeldusele, et USA on EL kodanike isikuandmetele turvaline sihtriik. Samaväärsuse hindamisi viiakse läbi selleks, et võrrelda EL väliste riikide privaatsuskaitse meetmeid EL riikides kehtivatega.
Facebooki juristid väidavad, et EL kohtu otsusele ei saa tugineda, kuna see puudutab Privacy Shield kokkulepet, mitte aga andmete transatlantilise edastamise aluseks olevaid andmekaitse tüüptingimusi (SCC). Nende seisukoht on, et GDPR artikli 45 (edastamine kaitse piisavuse otsuse alusel) alusel antav hinnang USA-s kehtivatele regulatsioonidele ja õiguspraktikale on ôiguslikult erinev artikli 46 (edastamine asjakohaste kaitsemeetmete kohaldamisel) alusel antavast hinnangust.
Facebook rõhub ka sellele, et 2020.aasta juulist kuni tänaseni on USA regulatsioonid ja praktika muutunud ning sellega peaks edaspidi arvestama. Mainitakse ära U.S. Federal Trade Commission’i jõulist järelevalvet.
Kuhjuv pinge survestab Iirimaa andmekaitse järelevalveasutust (Data Protection Commission), kellele Austria privaatsusaktivist Maximilian Schrems esitas 2013. aastal esimese kaebuse Facebook’i vastu. Seepärast on eelmärgitud kohtuasjad ka tuntud kui Schrems I ja Schrems II.
Septembris 2020 tehtud esialgses otsuses leidis Iirimaa andmekaitse järelevalveasutus, et Facebook peaks EL klientide isikuandmete andmeedastuse USA-sse lõpetama.
Iirimaa järelevalveasutuse lõplikul otsusel saab olema suur mõju EL ja USA vahelisetele uue andmeedastuslepingu läbirääkimistele. Järelevalveasutus ise ei ole soovinud olukorda veel lõpetamata järelevalvemenetlusele viidates kommenteerida.
Facebook’i kõneisik on rõhutanud, et Ühendkuningriigi andmekaitsekeskkond, mis sai Euroopa Komisjonilt positiivse hinnangu, on inimeste jälitamisest tingitud privaatsuspiirangute osas USA omaga sarnane.
Samuti püüab Facebook pisendada USA võimude huvi Euroopast tulevate isikuandmete vastu väitega, et 2020 aastal esitasid USA ametiasutused kokku vaid 234 998 päringut, mis moodustab Facebook’i 3,30 miljardist kasutajast erakordselt väikese osa.
See seisukoht on vähemalt vaieldav, kuivõrd nt USA Kaitseministeeriumi allasutuse National Security Agency (NSA) tegevust legitimeeriv FISA Amendments Act põhineb eeldusel, et kõigil inimestel asukohaga väljaspool USA territooriumi puudub õigus privaatsusele või kui ongi, pole USA kohustatud seda austama.
Artikli kirjutamisel kasutatud allikad:
https://www.aclu.org/fact-sheet/documents-confirm-how-nsas-surveillance-procedures-threaten-americans-privacy
