Oma 9. jaanuari 2025 aasta otsuses asjas C‑394/23 Mousse versus Commission nationale de l’informatique et des libertés (CNIL), SNCF Connect asus Euroopa Liidu kohus seisukohale, et minimaalsuspõhimõtet järgides ei ole andmete kogumine reisija soolise määratluse kohta põhjendatud. Põhjendus puudub kohtu arvates nii lepingu täitmiseks kui ka õigustatud huvi (nt isikustatud kommertsteated) alusel nende andmete töötlemiseks.
Põhikohtuasi Prantsusmaal sai alguse piletiostust prantsuse raudtee-ettevõttelt SNCF. Nimelt küsis SNCF piletit osta soovivatelt reisijatelt, kas nad on „Madame“ (proua, ka naissoost inimene laiemalt) või „Monsieur“ (härra, meesoost inimene). Ühendus Mousse esitas asjaomase kaebuse Prantsusmaa andmekaitse järelevalveasutusele (Commission nationale de l’informatique et des libertés – CNIL). Ühendus leidis, et raudtee-ettevõttel puudub vajadus neid andmeid koguda või vähemalt peaks võimaldama valida ka staatust „neutraalne“ või „muu“.
Ühendus Mousse on Prantsuse õiguse alusel loodud vabaühendus, kelle eesmärk on võidelda soolise enesmääratluse vabaduse eest ning laiemalt sotsiaalse, majandusliku, LGBTQ+ gruppi kuulumise alusel diskrimineerimise vastu.
SNCF kui vastutav töötleja argumenteeris, et reisijate sugu on vajalik suhtluse isikustamiseks kooskõlas üldiselt heakskiidetud ärisuhtluse praktikaga. Samuti leidis SNCF, et reisijate soolise kuuluvuse andmete töötlemine on vajalik transporditeenuse osutamise lepingu täitmiseks. Lisaks võimaldab see kohandada oma teenuseid, näiteks öiste reiside jaoks piletite müük ainult naistele mõeldud kupeedesse.
Prantsusmaa andmekaitse järelevalveasutus CNIL nõustus vastutava töötleja seisukohtadega ning leidis, et selliste andmete töötleminelepingu täitmiseks transporditeenuse pakkumisel on minimaalsuspõhimõttega kooskõlas.
Mousse vaidlustas CNIL-i otsuse Conseil d’État-s. Conseil d’État kui Prantsusmaa kõrgeim halduskohus pöördus eelotsustusmenetluse raames küsimusega Euroopa Liidu kohtu poole. Mousse tõi oma vaidlustuses välja minimaalsuspõhimõtte rikkumise. Inimesel peaks olema vabadus reisida ilma oma soolist kuuluvust avaldamata, Selliselt oleks tagatud isikute õigus eraelule ja soolise eneseväljendusele. Samuti rõhutas Mousse, et mittebinaarsust tunnustavates riikides ei pruugi vastused sellisele küsimusele olla reaalsusega kooskõlas.
Euroopa Liidu kohus asus oma eelotsuses seisukohale, et „klientide soopõhist pöördumisvormelit puudutavate isikuandmete töötlemine, mille eesmärk on kaubandussuhtluse isikustamine kliendi sooidentiteedi alusel, ei näi olevat lepingu nõuetekohaseks täitmiseks objektiivselt vältimatu või väga oluline ning järelikult ei saa seda pidada lepingu täitmiseks vajalikuks“.
SNCF väitele, et soopõhise pöördumisvormeli töötlemine aitab teenust paremini osutada (nt öistel reisidel) vastusena pakub kohtulahend võimalust piirduda üksnes nende klientide sooidentiteedi töötlemisega, kes soovivad reisida öörongiga. Kõigi reisijate sooidentiteedi üldine ja süstemaatiline töötlemine ei ole aga õigustatav.
Samuti leidis kohus, et „veoettevõtja klientide soopõhise pöördumisvormeli eelistust puudutavate isikuandmete töötlemist, mille eesmärk on kaubandussuhtluse isikustamine klientide sooidentiteedi alusel, ei saa pidada vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvide seisukohast vajalikuks, kui:
– nende andmete kogumisel ei ole kliendile õigustatud huvist teada antud või
– selline töötlemine ei ole toimunud vastava õigustatud huvi elluviimiseks rangelt vajaliku piires või
– kõiki tähtsust omavaid asjaolusid arvestades võivad kliendi põhiõigused ja -vabadused olla asjaomase õigustatud huvi suhtes kaalukamad, eelkõige juhul, kui arvestada sooidentiteedi alusel diskrimineerimise ohtu.
EL Kohtu materjalid on eesti keeles kättesaadavad siin:
Kohtulahend:
Kohtujuristi ettepanek:
