Digitaalne jalajälg on andmed, mis jäävad infosüsteemidesse maha rakenduste, veebilehtede ja netimängude vahel navigeerivast inimesest. Näiteks:
- muusika voogedastust kuulates;
- sotsiaalmeedias pilte postitades;
- kellegi postitust meeldivaks märkides;
- või ka nt tossupaari ostes
Kõik need tegevused loovad inimese digitaalset jalajälge. Iga tegu on osake sinust kõnelevast pildist. Digitaalne jalajälg aina kasvab, sedamööda kuidas inimene internetis tegutseb.
Enamasti annab inimene ennast puudutava info edasi teadlikult, näiteks endast või sõpradest pilte postitades või veebipoele oma e-posti aadressi andes selleks, et saada teade piletite müüki paiskamise kohta.
Kuid digitaalne jalajälg hõlmab ka teavet, mille jagamise kohta ei pruugi inimene endale aru andagi. Näiteks:
- veebilehed koguvad infot sinu külastuste arvu, asukoha ja IP aadressi kohta;
- sotsiaalmeedia platvormid kasutavad meeldivaks märkimisi ja jagamisi inimesele spetsiifilise sisu pakkumiseks, mis peaks temale ehk meeldima, jne.
Mõned ettevõtted koguvad seda tüüpi andmeid oma teenuse isikupärastamise tarbeks. Näiteks:
- televisiooni voogedastuse platvormid jätavad meelde, millist episoodi seriaalist inimene parasjagu vaatab või selleks, et pakkuda seniste vaatamiste põhjal uusi saateid;
- muusika voogedastuse platvormid pakuvad varasemate kuulamiste põhjal pleiliste;
- sotsiaalmeedia platvorm kasutab andmeid inimesele oletatavasti meelepärase sisu pakkumiseks.
Inimese andmed on firmadele väga väärtuslikud. Esitledes järjest uut sisu, mida usutakse inimesele meeldivat, hoiavad nad inimest rakendusest või platvormilt lahkumast.
Seetõttu tasub alati meeles pidada, et „tasuta“ äpid ja teenused tegelikult ei ole enamasti tasuta – inimene tasub nende eest oma isikuandmetega.
Digitaalse jalajälje maha jätmine ei ole tingimata halb – sellest võib ka kasu olla.
Näiteks veebis ostlemise käigus hoitakse alles nn. ostukorv kui inimene ostu sooritamise mingil põhjusel pooleli jätab.
Tähtis on olla teadlik oma digitaalse jalajälje olemasolust, sest see on jääv ning kujundab inimese digitaalset reputatsiooni, mis on sama oluline kui reputatsioon väljaspool veebimaailma.
Digitaalset jalajälge saab kontrollida ja sellele piire seada.
Ärge laske end „nügida“ (nudge). Mõnikord üritavad rakendused „nügida“ inimesi jagama enda kohta rohkem infot kui tegelikult tarvis.
Näiteks – nupp, millele nad tahavad teid klikkima suunata on ilus ja värviline, samas kui teine nupp, mille kaudu liigub vähem andmeid, on veebilehel kahvatum ning raskemini märgatav.
Äpid kasutavad sõbralikku ja lõbusat kõnepruuki, millega julgustatakse inimesi enda koha rohkem andmeid avaldama, nagu näiteks „jaga oma fotot ja näita maailmale kui äge sa oled!“
Tasub valida variant, mis tegelikult on meeltmööda, mitte see, millele on kõige lihtsam klikkida.
Kasutage ja kontrollige privaatsusseadistusi. Oma profiil tasub seadistada privaatseks nii, et ainult sõbrad näevad, mida inimene postitab, mida meeldivaks märgib või jagab. Kui konto on avalik, võib seda kõike näha ükskõik kes teine ning isegi inimesed, kel platvormil kontot ei ole. Mistahes info võib muutuda viraalseks ning mis küberruumi kord satub, see sinna ka jääb.
Kui inimene ei soovi, et talle pakutakse tema varasemale tegevuse põhinevat sisu, saab selle privaatsusseadistustes välja lülitada. Nii saab piirata kogutavaid andmeid, ise samas ikkagi endale meelepärast sisu tarbides.
Soovitatav on lülitada välja asukohainfo. Enne oma asukohasildi lisamist tasub veelkord järele mõelda. Kui asukoha määramine pole vajalik, tasub seda ebavajalikku riski vältida.
Artikli kirjutamisel kasutatud allikas:
https://www.dataprotection.ie/en/dpc-guidance/blogs/managing-your-digital-footprint
