Malta andmekaitse järelevalveasutus (Office of the Information and Data Protection Commissioner – IDPC) andis meediaettevõttele korralduse lisada uudisartiklile 20 päeva jooksul metasildi (no-index metatag) selleks, et veebileht ei oleks otsingumootori abil leitav.
Andmesubjekt pöördus IDPC poole sooviga, et viimane kohustaks meediaettevõtet kui isikuandmete vastutavat töötlejat eemaldama oma veebilehelt seal avaldatud artikli. Artikkel seostas andmesubjekti – kes parajasti juhtis hasartmänguettevõtet – organiseeritud kuritegevuse grupeeringutega ning hilisema kihlvedude korraldamise litsentsi ära võtmisega.
Selle tagajärjel oli tema nimi leitav selliste otsingusõnadega nagu „maffia“, „allilmategelased“ või „hasartmängud“.
Vastutav töötleja vaidles soovile vastu põhjendusega, et tegu oli töötlemisega ajakirjanduslikul otstarbel ja artikli eemaldamine seaks ohtu õiguse väljendus- ja teabevabadusele.
Malta andmekaitse järelevalveasutus nägi vajadust tasakaalustada andmesubjekti GDPR artiklis 17 sätestatud õigust olla unustatud väljendus- ja teabevabadusega, mida nõuab ka Malta isikuandmete kaitse seadus.
Kõigepealt eristas IDPC otsingumootori (nt Google) ja meediaettevõtte kui vastutava töötleja. Demokraatlikus ühiskonnas on meedia ülesanne levitada avalikku huvi pakkuvat infot. Otsingumootor otsib veebist üles ja kuvab otsingusõnale vastavad kirjed.
IDPC leidis, et EL kohtu senised lahendid ei ole piisavad selleks, et kaaluda, kas õigus isikuandmete kaitsele on olulisem kui õigus väljendusvabadusele või vastupidi. Seetõttu kasutas IDPC Euroopa Inimõiguste kohtu lahendeid, mille kaudu on aastat jooksul välja kujunenud teatav kriteeriumide kogum. Sinna hulka kuuluvad näiteks panustamine avalikku debatti, mõjutatud isiku tuntus ning avalikustamise tagajärjed isikule. Kuna kõnealusel juhtumil töödeldi tundlikke süüteomenetluse andmeid, mida vaatamata kohtuasja arengutele ei kaasajastatud, leidis IDPC, et andmesubjekti õigus olla unustatud on olulisem kui vastutava töötleja õigus levitada infot.
Oma 2022.a. lahendis asjas Biancardi vs Itaalia eristas Euroopa Inimõiguste Kohus kaks võimalust õiguse olla unustatud rakendamiseks – a) lõplik kustutamine ning b) metasildi abil otsingumootoritele nähtamatuks muutmine. Metasildi kasutamine võimaldab siiski uudiste arhiveerimist, mis on ajakirjandusele kui „ühiskonna valvekoerale“ oma rolli täitmiseks vajalik.
Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale tuginedes andis IDPC meediaettevõttele 20 päeva aega lisada uudise veebilehe HTML päiseväljale metasilt (add a no-index metatag to the content head HTML of the case’s online page). Selliselt on „hundid söönud ja lambad terved“ – andmesubjekti põhiõigused on tagatud, kuna tema nimi ei ole enam teatavate otsisõnade abil leitav. Vastutava töötleja ajakirjandusvabadus säilib samuti, sest originaalartikkel jääb ilmavõrku alles.
