“Õigustatud huvi” on üks võimalikke aluseid, mis annab õiguse isikuandmeid töödelda.
GDPR artikkel 6 (1) f sätestab, et isikuandmete töötlemine on seaduslik kui on täidetud tingimus, et isikuandmete töötlemine on:
- vajalik vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvi korral,
- välja arvatud juhul kui sellise huvi kaaluvad üles inimese huvid või põhiõigused ja – vabadused.
Siit on aru saada, et õigustatud huvi alusel isikuandmete töötlemist ei ole lihtne põhjendada.
Briti isikuandmete kaitse järelevalveasutus ICO on selgitanud, et kuigi õigustatud huvi õigusliku alusena on paindlik, sobib ta vaid siis kui isikuandmete töötlemine a) on eeldatav ja vähima mõjuga inimeste privaatsusele või kui b) töötlemiseks on ülekaalukad põhjused.
Seda, kas kellegi huvi inimese andmeid töödelda, sh nt neid koguda, avaldada vms kaalub üles selle inimese vastupidise huvi, saab hinnata ainult konkreetse juhtumi asjaolude põhjal.
Mõttetegevuse hõlbustamiseks ning põhjendatud otsuse tegemiseks konkreetse töötlemise õigustatuse kohta on järgnevalt toodud õigustatud huvi hindamise testküsimused.
| · Miks Te soovite neid isikuandmeid töödelda ehk mille jaoks see Teile kasulik on?
· Kas see töötlemistoiming on kasulik mõnele kolmandale isikule? · Kas selle töötlemistoimingu osas on olemas laiem avalik huvi? · Kui oluline on töötlemisest saadav kasu? · Millised oleks tagajärjed, kui seda töötlemistoimingut ei tehtaks? · Kas Teie tegevus on kooskõlas spetsiifiliste isikuandmete kaitse reeglitega, mis võivad samuti kohalduda (nt profiilianalüüsi reeglid või e-privaatsuse reeglid)? · Kas Teie tegevus on kooskõlas muude asjassepuutuvate seadustega? · Kas Teie tegevus on kooskõlas valdkonnapõhiste juhiste või käitumiskoodeksiga? · Kas kõnealuse töötlemistoiminguga on seotud mingid eetika küsimused? |
| · Kas see töötlemistoiming aitab teie eesmärki saavutada?
· Kas töötlemistoiming on selle eesmärgi suhtes proportsionaalne? · Kas on võimalik saavutada sama eesmärk ilma neid isikuandmeid töötlemata? · Kas on võimalik sama eesmärk saavutada töödeldes vähem isikuandmeid või töödeldes neid mingil teisel, vähem privaatsust riivaval viisil? · Kas tegu on eriliigiliste isikuandmete või süüteoandmetega? · Kas tegu on andmetega, mida inimesed võivad pidada iseäranis privaatseteks? · Kas tegu on laste või muude erilist kaitset vajavate isikute andmetega? · Kas töödeldavad andmed puudutavad isiku eraelu või tööelu? |
Õigustatud huvi korral tuleb jõuda selgusele ja eriti – suuta põhjendada, miks Teie kui töötleja huvi kellegi andmeid töödelda kaalub üles selle inimese huvi neid mitte töödelda.
