Andmekaitseuudised

Nõusoleku dilemma – kas SMS, mille abil küsitakse nõusolekut turundusteadete saatmiseks, on ka ise turundusteade?

Postitatud

Küsimuse viis kohtusaali Itaalia andmekaitse järelevalveasutus Autorità Garante per la Protezione dei Dati Personali. Erinevalt järelevalveasutusest leidis kohus, et selline tegevus ei ole käsiteldav turustustegevusena. Kuigi otsus põhineb GDPR-eelsetel õigusaktidel, on arvata, et sellel on arvestatav mõju otseturustuse alasele tegevusele, sest mõiste enda sisu ei ole veel piisavalt sisustatud.

Kohtuasja aluseks olid ühe sideettevõtja klientide poolt esitatud kaebused. Nimelt kurtsid kliendid, et ettevõte oli neile saatnud sms-i, milles sooviti saada nende nõusolekut teatavate pakkumiste saamiseks. Seda vaatamata asjaolule, et nad olid varem keelanud oma andmeid turustuse eesmärgil kasutada.

Uurimisel selgus, et ettevõte oli tõepoolest korraldanud mitmeid kampaaniaid, mille eesmärk oli saada nii olemasolevate klientide kui ka uute võimalike klientide nõusolek nende andmete turustuslikul eesmärgil kasutamiseks.

Ettevõte oli küll võtnud kasutusele mitmeid organisatoorseid meetmeid klientide õiguste tagamiseks vastavalt GDPR-eelsetele õigusaktidele, kuid järelevalveasutus leidis, et selliste sms-ide saatmine eiras kehtinud reegleid, mis puudutasid isikuandmete töötlemist eelneva nõusoleku olemasolul.

DPA leidis, et need nn “opt-in sõnumid” ehk sõnumid, mis saadetakse eesmärgiga küsida andmesubjektide nõusolek nende andmete kasutamiseks turustuses on juba iseenesest otseturustuslikud sõnumid. Seega ei tohi neid saata olukorras, kus puudub andmesubjekti nõusolek turustuslike sõnumite saamiseks.

Ettevõte pöördus kohtusse, väites mh, et järelevalveasutuse otsuse tulemusel ei ole enam võimalik kasutada elektroonilisi kanaleid, et klientide andmeid korrastada ja kaasajastada.

Kohus jõudis teistsugusele järeldusele ning leidis, et sms-de saatmine eesmärgiga küsida nõusolekut turustuslike materjalide saatmiseks näitab ettevõtte soovi käituda kooskõlas Itaalia privaatsuse reguleerivate õigusaktidega. “Opt-in sõnumid” iseenesest ei ole võrdsustatavad turusutslike sõnumitega ning selliste sõnumite saatmine ei ole turustus- ega reklaamitegevus. Need on eelnevad nõusoleku küsimised tulevikus turustuslike teadete saatmiseks.

Kohtu seisukohal võib olla mõju ka tulevikus tehtavatele otsustele ning ennekõike mõistete nagu “opt-in communications” ja “marketing communications” tõlgendamisele seda enam, et ei GDPR ega Itaalia vastav seadusandlus ei sisusta mõistet „otseturustus“ piisava täpsusega.

Eestis reguleerib elektrooniliste sideandmete kasutamist otseturustuses elektroonilise side seaduse § 1031, mis on leitav siin. Mõningatele kliendisuhteid ja otseturustust puudutavatele küsimustele vastab AKI siin.

EL tasandil on jätkuvalt menetluses nn e-privaatsuse määrus, mis samuti seda küsimust reguleerib.